Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides 1. aprillil. Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII kalendrireform, millega nihutati uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile, palju segadust.
Osa inimese jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile naljaõnnitlusi saatma või narriks hüüdma (päeva nimi paljudes keeltes on narripäev). 1. aprilli tähistatakse väga paljudes maailma riikides, kõikjal on levinud ka aprillikaartide saatmine.
Arvatavasti on säärane kergemeelne päev seotud eri rahvaste kevade algust tähistatavate pidustustega, mis leiavad enamasti aset märtsis ja aprilli algul.
On pakutud veel, et naljapäeva sünni taga oli Rooma keiser Constantinus Suur (272-337), kes andis oma kojanarrile õiguse ühel päeval riiki juhtida. Too andnud kohe välja edikti, mis käskinud sel päeval, 1. aprillil, tegelda vaid absurdi ja lollustega. Nõnda hiljem toimitudki.
Eestis levis lõplikult 20.sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga "Aprill! Aprill! Aprill!", mida saadeti sõpradele ja sugulastele.
Info pärineb siit "Rahvakalendri tähtpäevad naljapäev.
Sel korral ei teinud me aprillinalja, vaid terve õhtu oli üks suur meisterdamine - albumkaart. Väga palju paberit sai detailideks lõigatud orienteeruvalt 5 m2.
Minu suurepärane abimees Dahle trimmer aitas ka sel õhtul kõiki teisi meisterdajaid.
Vaikselt hakkavad albumkaardid oma kuju võtma.
Mis seal ikka seletada, pildid jutustavad endi eest. Kuna nikerdamist oli palju, siis mõnel "paberihundil" jäi albumkaart kodus lõpetada. Järgmine kord võtame midagi lihsamat!
Toredate kohtumisteni!
Imeilusad albumkaardid on kõigil valminud!
ReplyDeleteVäga vaimustav, oleks ma lähemal, tuleksin ka kindlasti!
ReplyDelete