Paber leiutati Hiinas 105. aastal kirjutusmaterjalina. Paber tõrjus kirjutusmaterjalina välja papüüruse, pärgamendi ja osaliseks ka siidi, sest on nendest vastupidavam, kergem ja käepärasem. Sõna paber on tulnud kreeka keelest, kui kreeklased said valesti aru egiptlaste papüürusest. Tooraineks kasutati peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi.
1056 oli paberiveski olemas Hispaanias, 1270. aastatel rajati esimene paberiveski Itaalias. 1799. aastal patendeeris prantslane Nicholas Louis Robert paberivalmistamise masina. Alles 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter tööstuslikult sobiva lahenduse, mis võimaldas puidu kasutuselevõtu paberi toorainena.
Kohal oli üks uus masin Nellie's PressBoss A4 Die-Cutting / Embossing Machine. A4 lõikematt, uudne lähenemine oli minu jaoks rullide omavahelise kauguse reguleerimine, nagu pastamasinal.
Muidu oli teemaks ikka väljalõigete tegemine.
Ümber laua tiirutades jääb nii mõndagi silma, mis ei puutu otseselt teemasse, aga suunurgad muigavad nähes nii vahvaid ideid.
Kevad kohal, linnukestelgi vaja oma kodu.
Üks kollektsioonidest.
Muie näol ;)
Juttu oli ka templitest. Memory Box on välja tulnud uue kollektsiooniga, mis sisaldab stencils'eid, tõlkes siis šabloone, millega saab antud kujutise kanda paberile tempivärvi ja nt nuustiku abil. Siinkohal oleks huvitav proovida neid pihustatavaid värve. Reljeefsust nendega pressida ei saa, kuna need šabloonid on nii õhukesed. Minul on Memory Box Butterfly Vine Stencil.
Teine, mida mul oli näidata -Spellbinders'i Flower Silhouette Impressabilities. Kasutatakse samamoodi šabloonina templivärvidega kujutise paberile kandmiseks. Lisaks saab sellega ka reljeefsust teha. Kuna tegemist on siiski suht õhukese metalliga, siis väga sügavat reljeefsust ei saavuta.