Vanemas eas olevatele inimestele ei oska kunagi midagi kinkida. Neil on enamasti kõik juba olemas. Mälestused nooruspõlvest, elu ilusaimast ajast, on hea kink.
Tundide ja päevade viisi vanade negatiivide, piltide ja kirjade skaneerimist. Kirju oli ligikaudu 115, enamjaolt mõlemapoolselt täis kirjutatud. Kirjad Siberist kellelti kaugelt sugulasest. Kirjad Tallinnast, Nõmmelt mismoodi oli elu sõja-ajal ja pärast seda. Kiri neiult, kes end tallu tüdrukuks pakub. Kirjad Tartust ülikoolist, õpingud... ei saanud jõuluks koju tulla ehk uueks aataks. Kirjad Jõhvist... tööd on palju... Neid oli nii palju, et nende kõigi läbilugemiseks tuleb ikka palju aega varuda. Mõnele mälestused, mõnele nagu ajaloo õpik.
Valmis sai mälestusi täis album, kuhu jätsin veel ruumi uutele mälestustele, sest ega elu veel läbi pole.
No comments:
Post a Comment